Mängime peitust!
online.le.ee/2022/11/03/galerii-kunstiteosed-mangivad-krahviaias-peitust/
Haapsalu noorte huvikeskuse kunstistuudio õpilased mängivad oma teostega poolteist nädalat Krahviaias peitust.
Neljapäeval avasid kunstistuudio noored Krahviaias näituse „Mängime peitust”, kus peitust kutsutakse mängima vaataja, kelle ülesandeks on parki peidetud teosed üles leida.
Kokku on Krahviaeda peidetud 14 teost – mõni paistab kohe silma, mõnda peab veidi rohkem otsima.
Kunstiteostega peitusemängu saab Krahviaias mängida 13. novembrini
Haapsalu noorte huvikeskuse kunstistuudio õpilased mängivad oma teostega poolteist nädalat Krahviaias peitust.
Neljapäeval avasid kunstistuudio noored Krahviaias näituse „Mängime peitust”, kus peitust kutsutakse mängima vaataja, kelle ülesandeks on parki peidetud teosed üles leida.
Kokku on Krahviaeda peidetud 14 teost – mõni paistab kohe silma, mõnda peab veidi rohkem otsima.
Kunstiteostega peitusemängu saab Krahviaias mängida 13. novembrini
online.le.ee/2022/11/05/noored-kunstnikud-kutsuvad-krahviaeda-peitust-mangima/
Haapsalu noorte huvikeskuse kunstistuudio õpilased avasid Krahviaias näituse, kus vaatajail tuleb eksponaadid ise üles otsida.
„Eks nii võib ka aega veeta – puu otsa ronides,” ütles Haapsalu noorte huvikeskuse kunstistuudio juhendaja Tiiu Randmann-Mihkla neljapäeva pärastlõunal Haapsalu Krahviaias pärna alla püsti pandud kõikuva treppredeli pealt. Ahtas novembrivalguses käis viimaste kunstiteoste peitmine enne kunstistuudio näituse „Mängime peitust!” avamist. Parasjagu kinnitas Randmann-Mihkla nööriga puutüve külge kunstistuudio õpilase maali „Sügisene koer”. Jalad kindlalt maas, toksis ta haamriga maasse varda sõnumiga: „Kuigi meie koer on valge, on tal sama palju emotsioone kui sügisel värve.”
Kunstistuudio õpilane Karolin Tanneberg oli puuokste vahele pistetud kahva torganud karvase mängukassi, et juhtida tähelepanu lemmikloomade hülgamisele. Stuudiolane Lilia Viiret vedas tüvest tüveni pikka erkpunast linti. Kui seda mööda Krahviaias siksakitada, võiks otsijat oodata auhind. „Kui ei oota, siis sõltub kõik suhtumisest,” ütles Viiret. „Kas teekond on väärtus omaette või luhta läinud.”
Kunstistuudio õpilane Ann Murik pani tüvede vahelt piiluma kinni kaetud silmadega näod, inspireeritud juhuslikust lapsepõlvekaaslasest, kellega ta mängis terve pika päeva. „Edaspidi ei kohanud ma teda enam kunagi,” ütles Murik. Tüdruk käib noorte huvikeskuse kunstistuudios teist aastat ja ütles, et see paneb teda teistmoodi mõtlema. „Me tegeleme seal modernse kunstiga, kasutame eri tehnikaid ja stiile. See on hoopis teistmoodi, kui ma kodus joonistan,” ütles Murik.
Randmann-Mihkla sõnul sündisid näitusetööd kaasaegse kunsti võtmes. „Kõigepealt peab olema idee, peab olema midagi öelda. Et mõtteid korrastada, siis kirjutasid lapsed selle üles. Siis hakkasime otsima vahendeid, millega ideed teostada,” ütles Randmann-Mihkla. Ideede teenistusse rakendati karvased mänguloomad ja punane lint, mustvalged fotod, värvitud puuoksad ja mustad prügikotid.
Sõnumid, mida lapsed väljendavad, on tõsised – kuidas jääda iseendaks, saada üle hirmust eristada, otsuseid langetada ja halvale vastu astuda. Randmann-Mihkla sõnul oli noortel julgust end avada ja tahet kunsti kaudu väljendada. Ideed tuli põhjendada, aga materjali ja teostuse suhtes andis juhendaja lastele vabad käed. „Ainus tingimus oli, et tööd peavad õues paar nädalat vastu pidama,” ütles Randmann-Mihkla. Tuleva nädala lõpuni on 14 tööd Krahviaias väljas – mõni paremini, mõni mitte nii väga hästi ära peidetud.
Kunstistuudio õpilase Annali Sarali „Omamoodi teiste seas” leidmiseks tuli tõesti mitu ringi käia ja puuvõrasse vahtida. Näituse ankruks on Mattias Sirila „Härra ego”, mis torkab kohe silma, nagu üks ego peabki torkama – erkpunane ja parajalt suur, teatab see igale möödujale: „Vaadake mind! Ma olen parim!”
„Hea põhjus Krahviaeda jalutama tulla,” ütles Randmann-Mihkla. „Mulle tohutult meeldib, kui kunst on vabas õhus.” Randmann-Mihkla on kunstistuudio õpilaste töid ka varem galeriiseinte vahelt välja toonud – sinnasamasse Krahviaeda ja Haapsalu kultuurikeskuse kõrval kasvanud puudesalusse. „Kunagi oli näitus isegi promenaadi ääres vee peal,” ütles Randmann-Mihkla.
Haapsalu noorte huvikeskuse kunstistuudio õpilased avasid Krahviaias näituse, kus vaatajail tuleb eksponaadid ise üles otsida.
„Eks nii võib ka aega veeta – puu otsa ronides,” ütles Haapsalu noorte huvikeskuse kunstistuudio juhendaja Tiiu Randmann-Mihkla neljapäeva pärastlõunal Haapsalu Krahviaias pärna alla püsti pandud kõikuva treppredeli pealt. Ahtas novembrivalguses käis viimaste kunstiteoste peitmine enne kunstistuudio näituse „Mängime peitust!” avamist. Parasjagu kinnitas Randmann-Mihkla nööriga puutüve külge kunstistuudio õpilase maali „Sügisene koer”. Jalad kindlalt maas, toksis ta haamriga maasse varda sõnumiga: „Kuigi meie koer on valge, on tal sama palju emotsioone kui sügisel värve.”
Kunstistuudio õpilane Karolin Tanneberg oli puuokste vahele pistetud kahva torganud karvase mängukassi, et juhtida tähelepanu lemmikloomade hülgamisele. Stuudiolane Lilia Viiret vedas tüvest tüveni pikka erkpunast linti. Kui seda mööda Krahviaias siksakitada, võiks otsijat oodata auhind. „Kui ei oota, siis sõltub kõik suhtumisest,” ütles Viiret. „Kas teekond on väärtus omaette või luhta läinud.”
Kunstistuudio õpilane Ann Murik pani tüvede vahelt piiluma kinni kaetud silmadega näod, inspireeritud juhuslikust lapsepõlvekaaslasest, kellega ta mängis terve pika päeva. „Edaspidi ei kohanud ma teda enam kunagi,” ütles Murik. Tüdruk käib noorte huvikeskuse kunstistuudios teist aastat ja ütles, et see paneb teda teistmoodi mõtlema. „Me tegeleme seal modernse kunstiga, kasutame eri tehnikaid ja stiile. See on hoopis teistmoodi, kui ma kodus joonistan,” ütles Murik.
Randmann-Mihkla sõnul sündisid näitusetööd kaasaegse kunsti võtmes. „Kõigepealt peab olema idee, peab olema midagi öelda. Et mõtteid korrastada, siis kirjutasid lapsed selle üles. Siis hakkasime otsima vahendeid, millega ideed teostada,” ütles Randmann-Mihkla. Ideede teenistusse rakendati karvased mänguloomad ja punane lint, mustvalged fotod, värvitud puuoksad ja mustad prügikotid.
Sõnumid, mida lapsed väljendavad, on tõsised – kuidas jääda iseendaks, saada üle hirmust eristada, otsuseid langetada ja halvale vastu astuda. Randmann-Mihkla sõnul oli noortel julgust end avada ja tahet kunsti kaudu väljendada. Ideed tuli põhjendada, aga materjali ja teostuse suhtes andis juhendaja lastele vabad käed. „Ainus tingimus oli, et tööd peavad õues paar nädalat vastu pidama,” ütles Randmann-Mihkla. Tuleva nädala lõpuni on 14 tööd Krahviaias väljas – mõni paremini, mõni mitte nii väga hästi ära peidetud.
Kunstistuudio õpilase Annali Sarali „Omamoodi teiste seas” leidmiseks tuli tõesti mitu ringi käia ja puuvõrasse vahtida. Näituse ankruks on Mattias Sirila „Härra ego”, mis torkab kohe silma, nagu üks ego peabki torkama – erkpunane ja parajalt suur, teatab see igale möödujale: „Vaadake mind! Ma olen parim!”
„Hea põhjus Krahviaeda jalutama tulla,” ütles Randmann-Mihkla. „Mulle tohutult meeldib, kui kunst on vabas õhus.” Randmann-Mihkla on kunstistuudio õpilaste töid ka varem galeriiseinte vahelt välja toonud – sinnasamasse Krahviaeda ja Haapsalu kultuurikeskuse kõrval kasvanud puudesalusse. „Kunagi oli näitus isegi promenaadi ääres vee peal,” ütles Randmann-Mihkla.