Üle-eestiline
näitus "Ilus Asi "
Näitus „Ilus asi“ avatati reedel, 10.mail kell 16 Haapsalu Kultuurikeskuse ees.
61 õpilast ja 12 õpetajat Tartust, Kehtnast, Paidest, Lihulast, Tallinnast ja Haapsalust sättisid kokku 14 tööd Kultuurikeskuse esisele alale, treppidele ja haljasaladele.
Näituse korraldamise idee tekkis soovist anda panus kunsti mitmekülgsuse tutvustamisse. Väikelinna juurdunud arusaamad sellest, milline kunst peab olema, on visad kaduma. Lootus on panna vaataja otsima töö sõnumit ja teda kaasa mõtlema ärgitada. Näituse pealkiri „Ilus asi“ tekitab vaatajais loodetavasti vastakaid arvamusi, sest klassikalist ilukriteeriumitele vastavat kunsti näituselt ei leia. Osalejad on kindlad, et nii nagu muutub kogu maailm, nii muutub ka kunst, mis tänapäeval lähtub eelkõige ideest või probleemist, mida soovitakse jagada. Kaasaegse kunsti lõputud väljendusvahendid on kunstniku tööriistad oma sõnumi edastamisel ja vaataja kaasa mõtlema kutsumisel.Näitusele oma tööga pääsemise eelduseks oli kaasaegse kunsti kriteeriumite analüüsimine, etteandud küsimuste üle arutamine ja selle põhjal enda töö kontseptsiooni väljatöötamine. Aruteluks õpilastega oli õpetajatele välja saadetud üle kahekümne küsimuse tänapäevase ja akadeemilise kunsti vastandumise kohta, millest sündis ka näituse pisut provokatiivne nimi „Ilus asi“ (lõik pressiteatest)
61 õpilast ja 12 õpetajat Tartust, Kehtnast, Paidest, Lihulast, Tallinnast ja Haapsalust sättisid kokku 14 tööd Kultuurikeskuse esisele alale, treppidele ja haljasaladele.
Näituse korraldamise idee tekkis soovist anda panus kunsti mitmekülgsuse tutvustamisse. Väikelinna juurdunud arusaamad sellest, milline kunst peab olema, on visad kaduma. Lootus on panna vaataja otsima töö sõnumit ja teda kaasa mõtlema ärgitada. Näituse pealkiri „Ilus asi“ tekitab vaatajais loodetavasti vastakaid arvamusi, sest klassikalist ilukriteeriumitele vastavat kunsti näituselt ei leia. Osalejad on kindlad, et nii nagu muutub kogu maailm, nii muutub ka kunst, mis tänapäeval lähtub eelkõige ideest või probleemist, mida soovitakse jagada. Kaasaegse kunsti lõputud väljendusvahendid on kunstniku tööriistad oma sõnumi edastamisel ja vaataja kaasa mõtlema kutsumisel.Näitusele oma tööga pääsemise eelduseks oli kaasaegse kunsti kriteeriumite analüüsimine, etteandud küsimuste üle arutamine ja selle põhjal enda töö kontseptsiooni väljatöötamine. Aruteluks õpilastega oli õpetajatele välja saadetud üle kahekümne küsimuse tänapäevase ja akadeemilise kunsti vastandumise kohta, millest sündis ka näituse pisut provokatiivne nimi „Ilus asi“ (lõik pressiteatest)
Korraldaja kommentaar Lääne Elu artikli pealkirjale:
Ajaleht keeldub kasutamast sõnapaari - kaasaegne kunst - ja asendab selle sõnapaariga - moodne kunst-, mis on sisuliselt vale. Korduvad varasemad selgitused ei ole vilja kandnud.
Ajaleht keeldub kasutamast sõnapaari - kaasaegne kunst - ja asendab selle sõnapaariga - moodne kunst-, mis on sisuliselt vale. Korduvad varasemad selgitused ei ole vilja kandnud.
Korraldaja kommentaar Lääne Elu artiklile:
Näituse avamisest loo kirjutanud ajakirjanik on ise (mitte korraldaja) oma artiklile pealkirja valinud, mis on riivanud projektis osalenud lapsi ja juhendajaid justkui nende kunst oleks prügi.
Ajakirjanduslikust vaatepunktist on samas oluline tõmmata provokatiivse pealkirjaga tähelepanu, mis tekitaks huvi. Küsitav on aga, kas sellist negatiivset alatooni on paslik kasutada laste näitust kajastades. Artikli sisu näitab kahjuks, et ajakirjanik on keskendunud pigem kasutatud materjalide kirjeldamisele kui asja sisulisele poolele.
Mina isiklikult vabandan nende ees, kes end solvatuna tunnevad.
Näituse avamisest loo kirjutanud ajakirjanik on ise (mitte korraldaja) oma artiklile pealkirja valinud, mis on riivanud projektis osalenud lapsi ja juhendajaid justkui nende kunst oleks prügi.
Ajakirjanduslikust vaatepunktist on samas oluline tõmmata provokatiivse pealkirjaga tähelepanu, mis tekitaks huvi. Küsitav on aga, kas sellist negatiivset alatooni on paslik kasutada laste näitust kajastades. Artikli sisu näitab kahjuks, et ajakirjanik on keskendunud pigem kasutatud materjalide kirjeldamisele kui asja sisulisele poolele.
Mina isiklikult vabandan nende ees, kes end solvatuna tunnevad.
Kunstiakadeemia kunstiteose analüüsi didaktika ja galeriipedagoogika lektori Anneli Porri näitusest inspireeritud artikkel Sirbis