tutvustus
Haapsalu Noorte Huvikeskuse
KunstiStuudio
Miks ütleb enamik inimesi, et kunst on jama ? Enam-vähem okey on nende meelest kunst, mis on arusaadav ja ilus, mis jäljendab osavalt nähtavat maailma. Kunstiajaloolises mõttes lõpeb "mõistlik" kunst ehk siis kusagil impressionistidega või realistidega 19.sajandi teises pooles.
20.sajandi kunstivoolude virr-varr jääb paljudele kaugeks, sest nende hindamiseks ja mõistmiseks puudub klassikaline ilu mõõde. Kaasaegne kunst on aga veelgi kummalisem, sest sageli ei ole see isegi mitte raamitud pilt seinal vaid mööda galeriipinda laialipillutatud esemed, lõputuna näiv video, kus midagi ei juhtu, või siis hoopis juhuslikena näivatest materjalidest kokkuklopsitud moodustis.
Ometi elab ja õitseb kaasaegne kunst maailmas, millest räägivad ka külastajarekordeid purustavad kunstimessid (nt.860,000- Dokumenta Kasselis 2013 (toimub iga viie aasta tagant), 615,000- Veneetsia biennaal 2018).
Kui Eesti koolides peetakse oluliseks keeleõpet, mis on esimeseks eelduseks maailmakodanikuks saamisel ja arvutikasutamise oskuse arendamist läbi erinevate õppeainete, et noor oleks oma oskustega tulevikus igati e-riigi vääriline kodanik, siis oleks ju loogiline võimaldada noortele ka kaasaegse kunstiga tegelemist. Ikka selleks, et olla avarama silmaringiga ka kunsti valdkonnas, mida mujal maailmas nii loomulikuks peetakse. Kooli nappidest kunstitundidest (2010 kärbiti gümnaasiumi riikliku õppekava kolmest kunstikursusest üks ära) jääb ilmselgelt väheks, et mõista, miks läbi nii paljude meediumide avalduv kunst on just selline nagu ta on ning kuidas sellest peaks aru saama. Vähem oluline pole ka loomisrõõmu kogemine läbi iseenda mõtestatud tegevuse.
Just need on põhjused, mis ajendasid kaasaegsele kunstile orienteeritud kunstistuudiot Haapsalusse looma.
Kunstistuudio toimib Haapsalu Noorte Huvikeskuse huviringide nimekirjas eesmärgiga pakkuda mõtestatud kunstiga tegelemise võimalusi ja on suunatud põhikooli kolmanda asteme ja gümnaasiumi õpilastele.
20.sajandi kunstivoolude virr-varr jääb paljudele kaugeks, sest nende hindamiseks ja mõistmiseks puudub klassikaline ilu mõõde. Kaasaegne kunst on aga veelgi kummalisem, sest sageli ei ole see isegi mitte raamitud pilt seinal vaid mööda galeriipinda laialipillutatud esemed, lõputuna näiv video, kus midagi ei juhtu, või siis hoopis juhuslikena näivatest materjalidest kokkuklopsitud moodustis.
Ometi elab ja õitseb kaasaegne kunst maailmas, millest räägivad ka külastajarekordeid purustavad kunstimessid (nt.860,000- Dokumenta Kasselis 2013 (toimub iga viie aasta tagant), 615,000- Veneetsia biennaal 2018).
Kui Eesti koolides peetakse oluliseks keeleõpet, mis on esimeseks eelduseks maailmakodanikuks saamisel ja arvutikasutamise oskuse arendamist läbi erinevate õppeainete, et noor oleks oma oskustega tulevikus igati e-riigi vääriline kodanik, siis oleks ju loogiline võimaldada noortele ka kaasaegse kunstiga tegelemist. Ikka selleks, et olla avarama silmaringiga ka kunsti valdkonnas, mida mujal maailmas nii loomulikuks peetakse. Kooli nappidest kunstitundidest (2010 kärbiti gümnaasiumi riikliku õppekava kolmest kunstikursusest üks ära) jääb ilmselgelt väheks, et mõista, miks läbi nii paljude meediumide avalduv kunst on just selline nagu ta on ning kuidas sellest peaks aru saama. Vähem oluline pole ka loomisrõõmu kogemine läbi iseenda mõtestatud tegevuse.
Just need on põhjused, mis ajendasid kaasaegsele kunstile orienteeritud kunstistuudiot Haapsalusse looma.
Kunstistuudio toimib Haapsalu Noorte Huvikeskuse huviringide nimekirjas eesmärgiga pakkuda mõtestatud kunstiga tegelemise võimalusi ja on suunatud põhikooli kolmanda asteme ja gümnaasiumi õpilastele.
Koostööpartnerid:
Haapsalu Linnavalitsus, Haapsalu Kultuurikeskus, Haapsalu Linnagalerii, Haapsalu Noorte Huvikeskus, Eesti Kunstiakadeemia,
Haapsalu Kunstikool
Haapsalu Linnavalitsus, Haapsalu Kultuurikeskus, Haapsalu Linnagalerii, Haapsalu Noorte Huvikeskus, Eesti Kunstiakadeemia,
Haapsalu Kunstikool