Tallinna Fotokuu näitustel
https://kultuur.postimees.ee/4279753/kaasaegne-kunst-kas-moistetamatu-mottetus?_ga=2.241017220.66446277.1508489278-583672576.1448889086
http://online.le.ee/2017/10/28/kunstiopetaja-tiiu-randmann-mihkla-kaasaegne-kunst-kas-moistetamatu-mottetus/
Tänavune rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu on järjekorras juba neljas, mis tähendab, et tegemist on järjest areneva ja mitmekesisema juba traditsiooniks saanud kunstisündmusega. Ligi kaks kuud 1.09.-29.-10, kestev üritus on ellu kutsutud Fotokunstnike Ühenduse poolt, kes koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega on lähtepunktiks võtnud fotograafia ja kaamerakultuuriga seotud arengud keskendudes kunsti seostele kaasaegses ühiskonnas, majanduses ja poliitikas.
Fotokuu raames toimub ka tänavu Eesti Fotokunstimess, mis on ainus kunstimess Eestis. Biennaali mahu suurenemisest räägib mitmete uute paikade kaasamine näitusepindadena ja osa Fotokuu programmi viimisest Narva linna, lisaks mitmeid maalinäituseid, installatsioone, stuudiokülastusi, raamatuesitlusi ja filmilinastusi.
Kuigi ühtset temaatikat Fotokuu seekord välja ei ole käinud, siis Anthea Buysi kureeritud grupinäitus „Visuaalkurnatus“ Tallinna Kunstihoones on andnud kogu biennaalile vaatenurga, puudutades mitmeid pöördepunkte minevikus ja olevikus nagu fotograafia areng, pilveserverid, tulevikutehnoloogiate abil kujutiste loomine.
Fotokuu raames toimub ka tänavu Eesti Fotokunstimess, mis on ainus kunstimess Eestis. Biennaali mahu suurenemisest räägib mitmete uute paikade kaasamine näitusepindadena ja osa Fotokuu programmi viimisest Narva linna, lisaks mitmeid maalinäituseid, installatsioone, stuudiokülastusi, raamatuesitlusi ja filmilinastusi.
Kuigi ühtset temaatikat Fotokuu seekord välja ei ole käinud, siis Anthea Buysi kureeritud grupinäitus „Visuaalkurnatus“ Tallinna Kunstihoones on andnud kogu biennaalile vaatenurga, puudutades mitmeid pöördepunkte minevikus ja olevikus nagu fotograafia areng, pilveserverid, tulevikutehnoloogiate abil kujutiste loomine.
Ühe osana Fotokuust on olnud koolinoortele suunatud haridusprogrammid, mida sel aastal pakuti välja viis. Haapsalu Noorte Kaasaegse Kunsti Stuudio valis välja ARSi projektiruumi haridussessiooni koos kunstnik Laura Põllu ateljee külastusega samas majas ja EKKMi haridussessiooni, mis keskendus teose ja vaataja suhtele kaasaegses kunstis ning Neandertaali koobaskooli näituse-residentuuri tutvustusest selle ühe liikme Viktor Guroviga. Kogu kolmetunnine programm oli osalistele tasuta, mis näitab korraldajate missioonitunnet noorte kunstiharimisel.
ARSi maja projektiruumis Jakob Jesseni ja Kirke Kangro näitus „Valgusele sarnane valgus II“ tegeleb puhtalt valguse teemaga. Kõrgetele vannikardinaid meenutavatele kangastele trükitud eri heletumeduses ruutude toon on saadud eelnevalt pildistatud pindade fotopikslite nö laiali laotamisega. Nii on kardinatele tegelikult jäädvustatud erinevas olukorras ja ajahetkes olnud valgus. Näituse teise ruumi seinale oli kinnitatud esimese laest mahavõetud vanad päevavalguslambid, jättes kardinate ruumi loomuliku, vaid akendest tuleva valguse kätte. Huvitava ühenduse kahe ruumi vahel tekitas esimese laest otse alla toodud ja mööda põrandat suunduvate korrapäraste valgete juhtmete jooned, moodustades näitusest tervikliku installatsiooni.
Huvipakkuvaks ja ka uudseks kogemuseks oli õpilaste jaoks ülesanne ise üks abstraktne pilt jäädvustada ja sellel nähtavale tähenduse andmine.
Oma äsja sisseseatud ateljees võttis meid vastu noor kunstnik Laura Põld, et tutvustada pisut oma kunstitegemisi ja rääkida sellest, milline on teoste saatus pärast näituseid. Rahvusvahelisel areenil figureeriv naine on 2016 aastal saanud hinnalise auhinna Köler Prize, millega tunnustatakse kaasaegset kunsti populariseeriva tegevuse eest.
Naine tutvustas meile muuhulgas installatsiooni The Night Your Mate Danced Like A Tree (2014), mis koonses pikkadest kardinatest ja painutatud vineerist vormidest elektroonilise heliteose saatel. Seda küll raamatuillustratsioonide abil, aga see oli heaks näiteks selle kohta, et kaasaegset kunstiteost ei pea ilmtingimata otsast lõpuni ise valmis tegema, vaid täiesti loomulik on oma ala spetsialistide kaasamine. Pikad, veatult langevad kardinad õmbles kokku kunstniku õmblejast õde.
Teisedki terminid saavad Laura jutu toel tähenduse, nagu näiteks kuraatori ülesanne näituse koostamisel. Kunstnik sai palju abi just kuraatorilt kui ta pärast kolme kuud Jaapanis töötamist ja kogemuste saamist seal näitusena mitmeid ruume ühendava installatsiooni välja pani.
Teisedki terminid saavad Laura jutu toel tähenduse, nagu näiteks kuraatori ülesanne näituse koostamisel. Kunstnik sai palju abi just kuraatorilt kui ta pärast kolme kuud Jaapanis töötamist ja kogemuste saamist seal näitusena mitmeid ruume ühendava installatsiooni välja pani.
Meedias palju kõneainet pakkunud ja meiegi arutelu teemaks olnud kurikuulsat Linnahalli seinamaalingut oma silmaga kaemas.
EKKMi maja pakkus hoopis teistsugust elamust. Alustuseks selgitas programmijuht Laura Arum-Lääts meie üllatuseks, et selle näituse pealkiri „Kiht kihi järel riietab end lahti lesest kivi“ ei tähenda mitte midagi ja näitusetöödel pole mingit seost.
Ometi pakkus kogu väljapanek põnevaid aistinguid nii nägemismeelele, kõrvadele kui ka tajule kaldpinnaga ruumis. Põnevust lisasid programmijuhi huvitavad jutustused tööde kohta. Näitust vaadates ja kuulates sai selgemaks juba mitmel korral jutuks võetud kontseptuaalse kunsti mõiste.
Neandertali koobaskooliks kutsutava näitus-residentuuri tegemisi tutvustas meile tänavakunstniku ja graafilise disaineri taustaga Victor Gurov selleks spetsiaalselt ehitatud kardinatega muust ruumist eraldatud platvormil. Justkui väikeses hämaras toas pehmetel madratsitel mõnusalt külitades saime aimu, et kunstnike tegevusteks peale oma tavapärase võib olla ka ühiste lugemiste, vestluste, juhitud kohalolu sessioonide ja jalutuskäikudega vaimu rikastamine. Mõeldes, et „Neandertali koobaskool“ on installatsioon galeriiruumist, kunstnikest ja külastajatest, kus mõtestatult teatud ajaperioodil aega veedetakse, siis saame öelda, et saime olla ka ise osaline selles teoses ja see on tore mõte.
Digiajastu nutividin ehk telefon tuli päeva lõpetuseks ka siin taskust välja võtta, et näitusega seotu kohta Kahoo keskkonnas väikesest viktoriinist osa võtta. Pika päeva väsimusest ei paistnud siin vähimatki jälge, vastupidi – väike võistlusmoment tekitas elevust ja palju naeru. Üllatuseks oli võitjale, kelleks oli 11 klassi õpilane Kirti-Kristi, ka auhind, fotokuu kirjadega mustvalge kott. Ja et i-le täpp panna, tehti Polaroid kaameraga meist kena grupipilt, mis ühist harivat väljasõitu jääb meenutama.